ITSPEA blogi

Vaadates tagasi 2012 aastal loodud visioonile 2020 aastale on palju   punkte mis on meile nüüd hästi tuttavad.  Üks neist oli enim   kasutatud teenuste kättesaadavusest. E-poed, e-pangad, ning digiregistratuur on need   asjad mida me kasutame igapäevaselt, ning need teevad meie elu palju   mugavamaks - ei pea helistada, ega käia kuskil et neid teenusi saada.   Eriti pandeemia olukorras saime teada kui vajalik nende teenuste   kättesaadavus on meie ajal. Üks punktidest mida minu meelest ei ole veel nii levinud on eesti  kultuuripärandi kättesaadavus. Üks näidetest on minu meelest eestikeelne  Wikipeedia. Hiljuti mul oli vaja leida informatsiooni kuulsa eesti  kirjaniku kohta, ning venekeelses Wikis oli 3x korda rohkem teksti kui  eestikeelses. Muidugi seda infot on võimalik leida netis ka teistest allikatest eesti keeles, neid on ka mitu olemas,  aga tundub et enamasti sellised teadmised on praegu säilitud vaid õpikutes. 

Uus meedia võttis üle inimesi ja kogu maailma. Telerit enam ei   vaadetakse, ja kõige nooremad juba ei tea mis raadio on. Ajakirjandus  kolis netti ning paberil infoallikaid ei ole enam vaja. Esmapilgul  tundub et vana meedia on peaaegu surnud, aga mulle tundub et see on  lihtsalt arenenud ja saanud oma uue vormi. Uued tehnoloogiad on  kasutuses, inimesed ja kogu maailmavaade muutuvad pidevalt, ning samuti  peavad ka kõik meie elu küljed.  See arendamine mõjus positiivselt õkoloogiale. Vähem füüsilisi  infoallikaid = vähem materjale kulutatud nende tootmisele. Ka  informatsiooni saadavus on imelisel tasemel. Et leida mis iganes  artikli, videot või audiofaili, piisab vaid paar kliki.  See pluss toob endaga kaasa ka väga suure miinuse, milleks on üleliigne   info kogus. Tihti on raske aru saada kas see, mida me vaatame, kuulame või   loeme on tõene või petlik. Eelmistel aastatel palju tähelepanu saadud   teema on just "fake news". Tuleb alati mõelda kriitiliselt Internetis   s

USA kaitseministreeriumi poolt loodud ARPANET oli esimene andmepakette vahetav arvutivõrk. See ongi esimene Interneti eelkäija. Võrku loomiseks leping oli sõlmitud aastal 1968, esimesed arvutid olid ühendatud aasta hiljem, ning 1970. NCP (Network Control Program) protokoll oli esitatud. Võrku uuendati üha rohkem, ning 1975. see oli tunnistatud täiesti töövõimeliseks, kui see läbis DISA (Defense Information Systems Agency) teste. Kuigi ARPANET ei olnud kasutuses eriti kaua, see oli tõeline läbimurre IT ajaloos. Selle kasutamisest loobuti 1990. sest võrk oli aegunud. ARPANETi jaoks loodud protokollidest me saime IP (Internet Protocol), mille nimetuse kuulsid isegi need, kes on arvutitest ja ITst väga kaugel. Nii et ARPANET walked, so the Internet could run. Minitel esitati Prantsusmaal aastal 1980. Alguses see oli vaid eksperimentaalne projekt, aga kaks aastat hiljem see oli esitatud "commercialy". Võrguteenus võimaldas kasutajatel sooritada e-oste, broneerida pileteid, otsid

Wi-Fi , või Wireless Fidelity , on praegu tavaasi, aga enne 1998 . aastat see polnud nii. Kuigi 1998 oli aasta millal Wi-Fi hakkas levima, töö Interneti kaabelühenduseta kasutamiseks algas varem. Näiteks aastal 1971 sarnase tehnoloogia ALOHAnet hakkati kasutama Hawaii saartel. See oli üks Wi-Fi eeldustest, aga see on muidugi väga muutunud aastate jooksul. Skype on telekommunikatsiooni ettevõtte, mis on eriti tuntud Eestis, kuna seda asutati just siin aastal 2003 . Praegu selle kodu on pigem Luxembourg, aga see oli loodud Ahti Heinla, Priit Kasesalu, ning Jaan Tallinna koostööga. Kvantarvutid on üks uusimaid leiutisi. Ideed selliste tehnoloogiate kohta said alguse juba 1980. aastatel, esimesena sellel teemal räägisid Paul Benioff ja Juri Manin. 2019 aasta oktoobris Google teatas kvant protsessori ehitamisest, mis võimaldab saavutada kvantüleoleku - " quantum superiority ".   2020 aastal Hiina Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool teatas et nende kvantarvuti Jiuzhang saavutas kvant