К основному контенту

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (4. nädal)

Vaadates tagasi 2012 aastal loodud visioonile 2020 aastale on palju punkte mis on meile nüüd hästi tuttavad. 

Üks neist oli enim kasutatud teenuste kättesaadavusest. E-poed, e-pangad, ning digiregistratuur on need asjad mida me kasutame igapäevaselt, ning need teevad meie elu palju mugavamaks - ei pea helistada, ega käia kuskil et neid teenusi saada. Eriti pandeemia olukorras saime teada kui vajalik nende teenuste kättesaadavus on meie ajal.

Üks punktidest mida minu meelest ei ole veel nii levinud on eesti kultuuripärandi kättesaadavus. Üks näidetest on minu meelest eestikeelne Wikipeedia. Hiljuti mul oli vaja leida informatsiooni kuulsa eesti kirjaniku kohta, ning venekeelses Wikis oli 3x korda rohkem teksti kui eestikeelses. Muidugi seda infot on võimalik leida netis ka teistest allikatest eesti keeles, neid on ka mitu olemas, aga tundub et enamasti sellised teadmised on praegu säilitud vaid õpikutes. 

Комментарии

Отправить комментарий

Популярные сообщения из этого блога

Arendus- ja ärimudelid (11. nädal)

Arendusmudel Red Hat pärineb Ameerikast ja tegeleb tarkvara arendusega Linux ning Fedora baasil. Praegu IBM omandab Red Hati. Arendus toimub agilise mudeli järgi, kasutatakse open source-i, ning soovitatav tulemus on saadud palju palju inimeste panusega. Red Hati lehel on ka mainitud küberkaitse. Sest et arendusega tegelevad paljud inimesed, võimalus märkata ja parandada vigu ja vältida probleeme kaitsega suureneb.  Ärimudel Nagu oli ka selle nädala teema Wikis kirjutatud, Red Hat pakkub  t ervikliku tugisüsteemi kindla kaubamärgi all. Red  Hati tarkvara ostja saab ligipääsu nende toetusmehhanismile ja valmis tarkvara müümise asemel, Red Hat kogub kasutajate panuseid projektisse ja müüb valmis toodet enda nime all. Red Hat samuti pakub tasulisi koolitusi enda tarkvara kasutajatele, et nad võiksid kasutada seda ise.
Отправить комментарий
Далее...

Professionaal või käsitööline? (8. nädal)

IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi.  Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada.  Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas   on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele.  Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas. 
Отправить комментарий
Далее...

Copyleft (7. nädal)

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft kasutamiseks oli loodud mitu litsentsi ning siin on kolm tuntumaid ja enim levinuid.  Esimene tuntud copyleft litsens oli GNU General Public License mida kirjutas Richard Stallman aastal 1989. Litsents arenes, ning praegu on samuti kasutusel. Seda kasutatakse vaba tarkvara jagamiseks. See annal võimaluse kasutada ja muuta tarkvara.  Veel üks tuntud copyleft litsents on Free Art License. See oli tehtud Prantsusmaal 2000 aastal. See listents on enamasti pühendatud kunstitööde vabale jagamisele. Litsentsi loojad on advokaadid ja kunstnikud. Viimane versioon 1.3 oli tehtud 2007 aastal. Creative Commons on veel üks litsents vabaks tööde jagamiseks. 2002 aastast oli tehtud mitu erinevaid versioone, ning praegu kasutus...
Отправить комментарий
Далее...