К основному контенту

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (4. nädal)

Vaadates tagasi 2012 aastal loodud visioonile 2020 aastale on palju punkte mis on meile nüüd hästi tuttavad. 

Üks neist oli enim kasutatud teenuste kättesaadavusest. E-poed, e-pangad, ning digiregistratuur on need asjad mida me kasutame igapäevaselt, ning need teevad meie elu palju mugavamaks - ei pea helistada, ega käia kuskil et neid teenusi saada. Eriti pandeemia olukorras saime teada kui vajalik nende teenuste kättesaadavus on meie ajal.

Üks punktidest mida minu meelest ei ole veel nii levinud on eesti kultuuripärandi kättesaadavus. Üks näidetest on minu meelest eestikeelne Wikipeedia. Hiljuti mul oli vaja leida informatsiooni kuulsa eesti kirjaniku kohta, ning venekeelses Wikis oli 3x korda rohkem teksti kui eestikeelses. Muidugi seda infot on võimalik leida netis ka teistest allikatest eesti keeles, neid on ka mitu olemas, aga tundub et enamasti sellised teadmised on praegu säilitud vaid õpikutes. 

Комментарии

Отправить комментарий

Популярные сообщения из этого блога

Eric S. Raymond Hacker-HOWTO (10. nädal)

Esimene asi mis mulle meeldis ja tundus väga kasulik eriti programmeerimise algajate jaoks oli "Häkkeri Põhioskuste" esimene osa - "Õpi programmeerima". Selles osas Raymond kirjutas erinevatest programmeerimise keeltest, ning nende õppimise raskusest. Muidugi Internetis on palju infot selle kohta, aga "How To Become A Hacker" dokumentis see on kirjutatud lühidalt ja põhjalikult. Järgmised osad oli ka päris huvitavad ja kasulikud. Eriti meeldis et tekstis oli palju viiteid teistele platvormidele. "Staatus häkkerkultuuris" osa on minu meelest mõeldud juba "advanced" tasemel progejatele, aga oli ikka päris huvitav lugemine. "Häkkerid ja nohikud" tundus natuke veider ja nii öelda outdated. Tundub et see on ikka natuke stereotüüpiline, isegi siis kui paljud häkkerid ja üldiselt IT-inimesed võivad enda soovil kanda "nohiku" silti. 
Отправить комментарий
Далее...

Professionaal või käsitööline? (8. nädal)

IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi.  Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada.  Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas   on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele.  Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas. 
Отправить комментарий
Далее...

Kolm põnevat IT-lahendust (1. nädal)

Wi-Fi , või Wireless Fidelity , on praegu tavaasi, aga enne 1998 . aastat see polnud nii. Kuigi 1998 oli aasta millal Wi-Fi hakkas levima, töö Interneti kaabelühenduseta kasutamiseks algas varem. Näiteks aastal 1971 sarnase tehnoloogia ALOHAnet hakkati kasutama Hawaii saartel. See oli üks Wi-Fi eeldustest, aga see on muidugi väga muutunud aastate jooksul. Skype on telekommunikatsiooni ettevõtte, mis on eriti tuntud Eestis, kuna seda asutati just siin aastal 2003 . Praegu selle kodu on pigem Luxembourg, aga see oli loodud Ahti Heinla, Priit Kasesalu, ning Jaan Tallinna koostööga. Kvantarvutid on üks uusimaid leiutisi. Ideed selliste tehnoloogiate kohta said alguse juba 1980. aastatel, esimesena sellel teemal räägisid Paul Benioff ja Juri Manin. 2019 aasta oktoobris Google teatas kvant protsessori ehitamisest, mis võimaldab saavutada kvantüleoleku - " quantum superiority ".   2020 aastal Hiina Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool teatas et nende kvantarvuti Jiuzhang saavutas kvant...
Отправить комментарий
Далее...