Esimene asi mis mulle meeldis ja tundus väga kasulik eriti programmeerimise algajate jaoks oli "Häkkeri Põhioskuste" esimene osa - "Õpi programmeerima". Selles osas Raymond kirjutas erinevatest programmeerimise keeltest, ning nende õppimise raskusest. Muidugi Internetis on palju infot selle kohta, aga "How To Become A Hacker" dokumentis see on kirjutatud lühidalt ja põhjalikult. Järgmised osad oli ka päris huvitavad ja kasulikud. Eriti meeldis et tekstis oli palju viiteid teistele platvormidele. "Staatus häkkerkultuuris" osa on minu meelest mõeldud juba "advanced" tasemel progejatele, aga oli ikka päris huvitav lugemine. "Häkkerid ja nohikud" tundus natuke veider ja nii öelda outdated. Tundub et see on ikka natuke stereotüüpiline, isegi siis kui paljud häkkerid ja üldiselt IT-inimesed võivad enda soovil kanda "nohiku" silti.
IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi. Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada. Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele. Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas.
Комментарии
Отправить комментарий