ITSPEA blogi

Praegune Microsofti juht on Satya Nadela. Ta sai ärijuhiks aastal 2014, ning on kolmas Microsofti juht pärast Bill Gatesi ja Steve Ballmeri. Minu meelest tüüpiliselt ta on kas või suhtleja või treener. Tal oli päris raske elu ning Satya sai tõeliseks empaatiks. Tema pojal on halvatus ning ta on pime. Satya sai aru et ta võib aidata inimesi sarnase probleemidega ja nii tehti Seeing AI, Hearing AI, ning Microsoft Narrator. Empaatia on see mis paneb Nadelat tööle, seega tundub et ta on suhtleja.  Tartu Ülikooli mitte lõpetanud Markus Villig asutas 2013. aastal ettevõte nimega Taxify, mida me nüüd teame Bolt-ina. Esimene idee ja missioon oli ühendada kõiki Eesti ja Läti taksojuhisid ühel platvormil. 2013 aasta augustis platvorm hakkas töötama Tartus ja Tallinnas ning juba järgmisel aastal Bolt tuli Riiga ja Vilniusesse. Praegu takso tellimine on saadaval 30 riigis ja Bolt Food töötab 5 riigis. Ma ei saa kindlalt öelda milline juht on Markus Villig, kuna temast ei ole eriti palju informatsi

IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi.  Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada.  Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas   on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele.  Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas. 

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft kasutamiseks oli loodud mitu litsentsi ning siin on kolm tuntumaid ja enim levinuid.  Esimene tuntud copyleft litsens oli GNU General Public License mida kirjutas Richard Stallman aastal 1989. Litsents arenes, ning praegu on samuti kasutusel. Seda kasutatakse vaba tarkvara jagamiseks. See annal võimaluse kasutada ja muuta tarkvara.  Veel üks tuntud copyleft litsents on Free Art License. See oli tehtud Prantsusmaal 2000 aastal. See listents on enamasti pühendatud kunstitööde vabale jagamisele. Litsentsi loojad on advokaadid ja kunstnikud. Viimane versioon 1.3 oli tehtud 2007 aastal. Creative Commons on veel üks litsents vabaks tööde jagamiseks. 2002 aastast oli tehtud mitu erinevaid versioone, ning praegu kasutusel on vai

Moral rights unchanged Mulle tundub et see punkt oli nii öelda kasutuses nii enne raamatu  ilmumist kui ka pärast. Kui keegi proovib võtta endale credits, mitte  enda töö eest, siis teda ootab karistus. Mitte alati seaduse järgi, aga  ühiskonda poolt. Näiteks praegu levinud "cancel culture" on hea näide.  Muidugi kedagi cancellitakse erinevatel põhjustel, aga petmine on  kindlasti üks neist. Free non-commercial sharing See on kindlasti hea ettepanek. Aga tundub et seda oli päris raske  saavutada, kuna eristuda kasutajate eesmärke Internetis on peaaegu  ebareaalne. Praegu vist samuti ei ole kindlaid piire. Näiteks YouTube  blokeerib videot kui seal kasutatakse muusikalõiku või ühe stseeni  filmist. Võib vaielda kas seda võib nimetada non-commercial kasutamiseks. 20 years of commercial monopoly Kui ma otsisin infot praeguse kaitsmise aja kohta, sain teada et see ei ole muutunud aastast 2012. See jääb samuti autori elu ning 70 aastaks. Tundub naga kaua aeg, aga tegelikult ma ei 

Ma olin väga üllatunud et reeglid Internetis käitumise kohta mis olid kirjutatud mitu aastat tagasi on siiamaani relevantsed. Üks neist on minu jaoks veelgi relevantsem kuna see puudutas mind (ja minu meelest kõiki Interneti kasutajaid) elus. See on reegel "Tea, kus sa oled".  Juba ammu ma töötan kohvikus. Tavaliselt me kasutame info jagamiseks kõike töötajate seas Messengeri. Paar kuud tagasi meile tuli uus töötaja, nimetame teda näiteks Daaniel. Me saime kohe aru et Daaniel ei ole kõige intelligeentsem ja viisakam mees. Iga tema sõnum kõlas valesti tööchattis. Kuigi me oleme teine teisega heas suhtes, kõik saavad aru et me oleme kolleegid, mitte sõbrad, ja see on muidugi nähtav tööchattis. Pandeemia alguses meile tuli teate juhtkonnast et järgmise kuu palk tuleb madalam. Muidugi keegi ei olnud eriti õnnelik, aga see oli juba varem arusaadav. Aga Daaniel otsustas et parim lahendus on vaielda juhtkonnaga ning lobiseda teistega chattis, proovida "oma õiguste eest seista&q