К основному контенту

Copyright reform (6. nädal)

Moral rights unchanged

Mulle tundub et see punkt oli nii öelda kasutuses nii enne raamatu ilmumist kui ka pärast. Kui keegi proovib võtta endale credits, mitte enda töö eest, siis teda ootab karistus. Mitte alati seaduse järgi, aga ühiskonda poolt. Näiteks praegu levinud "cancel culture" on hea näide. Muidugi kedagi cancellitakse erinevatel põhjustel, aga petmine on kindlasti üks neist.

Free non-commercial sharing

See on kindlasti hea ettepanek. Aga tundub et seda oli päris raske saavutada, kuna eristuda kasutajate eesmärke Internetis on peaaegu ebareaalne. Praegu vist samuti ei ole kindlaid piire. Näiteks YouTube blokeerib videot kui seal kasutatakse muusikalõiku või ühe stseeni filmist. Võib vaielda kas seda võib nimetada non-commercial kasutamiseks.

20 years of commercial monopoly

Kui ma otsisin infot praeguse kaitsmise aja kohta, sain teada et see ei ole muutunud aastast 2012. See jääb samuti autori elu ning 70 aastaks. Tundub naga kaua aeg, aga tegelikult ma ei näe selles eriti probleemi. 

Registration after 5 years

See punkt tundus väga mõistlik. Ma pole kunagi mõelnud sellest copyright aspektist, et mõnede tööde autorid võivad olla üldse kadunud. Olen selle punktiga nõus, ja leidsin et selline ettepanek kehtib praegu. Ma ei ole kindel, et mitte registreeritud töö 5 aasta minekul ei ole enam üldse kaitstud, aga sellise dokumenti olek on tähtis kui autor läheb kohusse. 

Free sampling

See punkt ei kehti tänapäeval. Kui ma sain õigesti aru, muusika samplingu kohta, see võib olla tasuta ja mitte karistatav kui uus töö kasutatud copyrighted muusikaga saab vähem kui miljon kuulamisi. Teistel juhtumistel tuleb saada luba ja/või maksta omanikule.

A ban on DRM

See ettepanek on "Digital Rights Management" tegevuste katkestamise kohta. Sellised tehnoloogiad tegelevad digitaalõiguste haldamisega ja kasutajate kontrollimisega. Ma ei saa eriti aru milleks ned oleks hea bannida, kuna nad on päris kasulikud. Ilma DRM-ta autorid ei saaksid sama palju raha enda tööde eest. 

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Arendus- ja ärimudelid (11. nädal)

Arendusmudel Red Hat pärineb Ameerikast ja tegeleb tarkvara arendusega Linux ning Fedora baasil. Praegu IBM omandab Red Hati. Arendus toimub agilise mudeli järgi, kasutatakse open source-i, ning soovitatav tulemus on saadud palju palju inimeste panusega. Red Hati lehel on ka mainitud küberkaitse. Sest et arendusega tegelevad paljud inimesed, võimalus märkata ja parandada vigu ja vältida probleeme kaitsega suureneb.  Ärimudel Nagu oli ka selle nädala teema Wikis kirjutatud, Red Hat pakkub  t ervikliku tugisüsteemi kindla kaubamärgi all. Red  Hati tarkvara ostja saab ligipääsu nende toetusmehhanismile ja valmis tarkvara müümise asemel, Red Hat kogub kasutajate panuseid projektisse ja müüb valmis toodet enda nime all. Red Hat samuti pakub tasulisi koolitusi enda tarkvara kasutajatele, et nad võiksid kasutada seda ise.

Professionaal või käsitööline? (8. nädal)

IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi.  Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada.  Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas   on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele.  Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas. 

Copyleft (7. nädal)

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft kasutamiseks oli loodud mitu litsentsi ning siin on kolm tuntumaid ja enim levinuid.  Esimene tuntud copyleft litsens oli GNU General Public License mida kirjutas Richard Stallman aastal 1989. Litsents arenes, ning praegu on samuti kasutusel. Seda kasutatakse vaba tarkvara jagamiseks. See annal võimaluse kasutada ja muuta tarkvara.  Veel üks tuntud copyleft litsents on Free Art License. See oli tehtud Prantsusmaal 2000 aastal. See listents on enamasti pühendatud kunstitööde vabale jagamisele. Litsentsi loojad on advokaadid ja kunstnikud. Viimane versioon 1.3 oli tehtud 2007 aastal. Creative Commons on veel üks litsents vabaks tööde jagamiseks. 2002 aastast oli tehtud mitu erinevaid versioone, ning praegu kasutus...