К основному контенту

Copyright reform (6. nädal)

Moral rights unchanged

Mulle tundub et see punkt oli nii öelda kasutuses nii enne raamatu ilmumist kui ka pärast. Kui keegi proovib võtta endale credits, mitte enda töö eest, siis teda ootab karistus. Mitte alati seaduse järgi, aga ühiskonda poolt. Näiteks praegu levinud "cancel culture" on hea näide. Muidugi kedagi cancellitakse erinevatel põhjustel, aga petmine on kindlasti üks neist.

Free non-commercial sharing

See on kindlasti hea ettepanek. Aga tundub et seda oli päris raske saavutada, kuna eristuda kasutajate eesmärke Internetis on peaaegu ebareaalne. Praegu vist samuti ei ole kindlaid piire. Näiteks YouTube blokeerib videot kui seal kasutatakse muusikalõiku või ühe stseeni filmist. Võib vaielda kas seda võib nimetada non-commercial kasutamiseks.

20 years of commercial monopoly

Kui ma otsisin infot praeguse kaitsmise aja kohta, sain teada et see ei ole muutunud aastast 2012. See jääb samuti autori elu ning 70 aastaks. Tundub naga kaua aeg, aga tegelikult ma ei näe selles eriti probleemi. 

Registration after 5 years

See punkt tundus väga mõistlik. Ma pole kunagi mõelnud sellest copyright aspektist, et mõnede tööde autorid võivad olla üldse kadunud. Olen selle punktiga nõus, ja leidsin et selline ettepanek kehtib praegu. Ma ei ole kindel, et mitte registreeritud töö 5 aasta minekul ei ole enam üldse kaitstud, aga sellise dokumenti olek on tähtis kui autor läheb kohusse. 

Free sampling

See punkt ei kehti tänapäeval. Kui ma sain õigesti aru, muusika samplingu kohta, see võib olla tasuta ja mitte karistatav kui uus töö kasutatud copyrighted muusikaga saab vähem kui miljon kuulamisi. Teistel juhtumistel tuleb saada luba ja/või maksta omanikule.

A ban on DRM

See ettepanek on "Digital Rights Management" tegevuste katkestamise kohta. Sellised tehnoloogiad tegelevad digitaalõiguste haldamisega ja kasutajate kontrollimisega. Ma ei saa eriti aru milleks ned oleks hea bannida, kuna nad on päris kasulikud. Ilma DRM-ta autorid ei saaksid sama palju raha enda tööde eest. 

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Eric S. Raymond Hacker-HOWTO (10. nädal)

Esimene asi mis mulle meeldis ja tundus väga kasulik eriti programmeerimise algajate jaoks oli "Häkkeri Põhioskuste" esimene osa - "Õpi programmeerima". Selles osas Raymond kirjutas erinevatest programmeerimise keeltest, ning nende õppimise raskusest. Muidugi Internetis on palju infot selle kohta, aga "How To Become A Hacker" dokumentis see on kirjutatud lühidalt ja põhjalikult. Järgmised osad oli ka päris huvitavad ja kasulikud. Eriti meeldis et tekstis oli palju viiteid teistele platvormidele. "Staatus häkkerkultuuris" osa on minu meelest mõeldud juba "advanced" tasemel progejatele, aga oli ikka päris huvitav lugemine. "Häkkerid ja nohikud" tundus natuke veider ja nii öelda outdated. Tundub et see on ikka natuke stereotüüpiline, isegi siis kui paljud häkkerid ja üldiselt IT-inimesed võivad enda soovil kanda "nohiku" silti. 

Professionaal või käsitööline? (8. nädal)

IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi.  Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada.  Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas   on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele.  Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas. 

Kolm põnevat IT-lahendust (1. nädal)

Wi-Fi , või Wireless Fidelity , on praegu tavaasi, aga enne 1998 . aastat see polnud nii. Kuigi 1998 oli aasta millal Wi-Fi hakkas levima, töö Interneti kaabelühenduseta kasutamiseks algas varem. Näiteks aastal 1971 sarnase tehnoloogia ALOHAnet hakkati kasutama Hawaii saartel. See oli üks Wi-Fi eeldustest, aga see on muidugi väga muutunud aastate jooksul. Skype on telekommunikatsiooni ettevõtte, mis on eriti tuntud Eestis, kuna seda asutati just siin aastal 2003 . Praegu selle kodu on pigem Luxembourg, aga see oli loodud Ahti Heinla, Priit Kasesalu, ning Jaan Tallinna koostööga. Kvantarvutid on üks uusimaid leiutisi. Ideed selliste tehnoloogiate kohta said alguse juba 1980. aastatel, esimesena sellel teemal räägisid Paul Benioff ja Juri Manin. 2019 aasta oktoobris Google teatas kvant protsessori ehitamisest, mis võimaldab saavutada kvantüleoleku - " quantum superiority ".   2020 aastal Hiina Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool teatas et nende kvantarvuti Jiuzhang saavutas kvant...