К основному контенту

Copyright reform (6. nädal)

Moral rights unchanged

Mulle tundub et see punkt oli nii öelda kasutuses nii enne raamatu ilmumist kui ka pärast. Kui keegi proovib võtta endale credits, mitte enda töö eest, siis teda ootab karistus. Mitte alati seaduse järgi, aga ühiskonda poolt. Näiteks praegu levinud "cancel culture" on hea näide. Muidugi kedagi cancellitakse erinevatel põhjustel, aga petmine on kindlasti üks neist.

Free non-commercial sharing

See on kindlasti hea ettepanek. Aga tundub et seda oli päris raske saavutada, kuna eristuda kasutajate eesmärke Internetis on peaaegu ebareaalne. Praegu vist samuti ei ole kindlaid piire. Näiteks YouTube blokeerib videot kui seal kasutatakse muusikalõiku või ühe stseeni filmist. Võib vaielda kas seda võib nimetada non-commercial kasutamiseks.

20 years of commercial monopoly

Kui ma otsisin infot praeguse kaitsmise aja kohta, sain teada et see ei ole muutunud aastast 2012. See jääb samuti autori elu ning 70 aastaks. Tundub naga kaua aeg, aga tegelikult ma ei näe selles eriti probleemi. 

Registration after 5 years

See punkt tundus väga mõistlik. Ma pole kunagi mõelnud sellest copyright aspektist, et mõnede tööde autorid võivad olla üldse kadunud. Olen selle punktiga nõus, ja leidsin et selline ettepanek kehtib praegu. Ma ei ole kindel, et mitte registreeritud töö 5 aasta minekul ei ole enam üldse kaitstud, aga sellise dokumenti olek on tähtis kui autor läheb kohusse. 

Free sampling

See punkt ei kehti tänapäeval. Kui ma sain õigesti aru, muusika samplingu kohta, see võib olla tasuta ja mitte karistatav kui uus töö kasutatud copyrighted muusikaga saab vähem kui miljon kuulamisi. Teistel juhtumistel tuleb saada luba ja/või maksta omanikule.

A ban on DRM

See ettepanek on "Digital Rights Management" tegevuste katkestamise kohta. Sellised tehnoloogiad tegelevad digitaalõiguste haldamisega ja kasutajate kontrollimisega. Ma ei saa eriti aru milleks ned oleks hea bannida, kuna nad on päris kasulikud. Ilma DRM-ta autorid ei saaksid sama palju raha enda tööde eest. 

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Professionaal või käsitööline? (8. nädal)

IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi.  Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada.  Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas   on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele.  Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas. 

IT-juhid (9. nädal)

Praegune Microsofti juht on Satya Nadela. Ta sai ärijuhiks aastal 2014, ning on kolmas Microsofti juht pärast Bill Gatesi ja Steve Ballmeri. Minu meelest tüüpiliselt ta on kas või suhtleja või treener. Tal oli päris raske elu ning Satya sai tõeliseks empaatiks. Tema pojal on halvatus ning ta on pime. Satya sai aru et ta võib aidata inimesi sarnase probleemidega ja nii tehti Seeing AI, Hearing AI, ning Microsoft Narrator. Empaatia on see mis paneb Nadelat tööle, seega tundub et ta on suhtleja.  Tartu Ülikooli mitte lõpetanud Markus Villig asutas 2013. aastal ettevõte nimega Taxify, mida me nüüd teame Bolt-ina. Esimene idee ja missioon oli ühendada kõiki Eesti ja Läti taksojuhisid ühel platvormil. 2013 aasta augustis platvorm hakkas töötama Tartus ja Tallinnas ning juba järgmisel aastal Bolt tuli Riiga ja Vilniusesse. Praegu takso tellimine on saadaval 30 riigis ja Bolt Food töötab 5 riigis. Ma ei saa kindlalt öelda milline juht on Markus Villig, kuna temast ei ole eriti palju inform...

Copyleft (7. nädal)

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft kasutamiseks oli loodud mitu litsentsi ning siin on kolm tuntumaid ja enim levinuid.  Esimene tuntud copyleft litsens oli GNU General Public License mida kirjutas Richard Stallman aastal 1989. Litsents arenes, ning praegu on samuti kasutusel. Seda kasutatakse vaba tarkvara jagamiseks. See annal võimaluse kasutada ja muuta tarkvara.  Veel üks tuntud copyleft litsents on Free Art License. See oli tehtud Prantsusmaal 2000 aastal. See listents on enamasti pühendatud kunstitööde vabale jagamisele. Litsentsi loojad on advokaadid ja kunstnikud. Viimane versioon 1.3 oli tehtud 2007 aastal. Creative Commons on veel üks litsents vabaks tööde jagamiseks. 2002 aastast oli tehtud mitu erinevaid versioone, ning praegu kasutus...