К основному контенту

Uue meedia mõju (3. nädal)

Uus meedia võttis üle inimesi ja kogu maailma. Telerit enam ei vaadetakse, ja kõige nooremad juba ei tea mis raadio on. Ajakirjandus kolis netti ning paberil infoallikaid ei ole enam vaja. Esmapilgul tundub et vana meedia on peaaegu surnud, aga mulle tundub et see on lihtsalt arenenud ja saanud oma uue vormi. Uued tehnoloogiad on kasutuses, inimesed ja kogu maailmavaade muutuvad pidevalt, ning samuti peavad ka kõik meie elu küljed. 

See arendamine mõjus positiivselt õkoloogiale. Vähem füüsilisi infoallikaid = vähem materjale kulutatud nende tootmisele. Ka informatsiooni saadavus on imelisel tasemel. Et leida mis iganes artikli, videot või audiofaili, piisab vaid paar kliki. See pluss toob endaga kaasa ka väga suure miinuse, milleks on üleliigne info kogus. Tihti on raske aru saada kas see, mida me vaatame, kuulame või loeme on tõene või petlik. Eelmistel aastatel palju tähelepanu saadud teema on just "fake news". Tuleb alati mõelda kriitiliselt Internetis surfades.

Võib olla paar aasta möödudes infotehnoloogiad ja meedia arenevad veelgi 
rohkem, ja värskeid uudiseid me saame mitte postkasti või news feedi, 
vaid kohe aju sisse. Varsti näeme!


Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Professionaal või käsitööline? (8. nädal)

IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi.  Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada.  Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas   on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele.  Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas. 

Eric S. Raymond Hacker-HOWTO (10. nädal)

Esimene asi mis mulle meeldis ja tundus väga kasulik eriti programmeerimise algajate jaoks oli "Häkkeri Põhioskuste" esimene osa - "Õpi programmeerima". Selles osas Raymond kirjutas erinevatest programmeerimise keeltest, ning nende õppimise raskusest. Muidugi Internetis on palju infot selle kohta, aga "How To Become A Hacker" dokumentis see on kirjutatud lühidalt ja põhjalikult. Järgmised osad oli ka päris huvitavad ja kasulikud. Eriti meeldis et tekstis oli palju viiteid teistele platvormidele. "Staatus häkkerkultuuris" osa on minu meelest mõeldud juba "advanced" tasemel progejatele, aga oli ikka päris huvitav lugemine. "Häkkerid ja nohikud" tundus natuke veider ja nii öelda outdated. Tundub et see on ikka natuke stereotüüpiline, isegi siis kui paljud häkkerid ja üldiselt IT-inimesed võivad enda soovil kanda "nohiku" silti. 

Copyleft (7. nädal)

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft kasutamiseks oli loodud mitu litsentsi ning siin on kolm tuntumaid ja enim levinuid.  Esimene tuntud copyleft litsens oli GNU General Public License mida kirjutas Richard Stallman aastal 1989. Litsents arenes, ning praegu on samuti kasutusel. Seda kasutatakse vaba tarkvara jagamiseks. See annal võimaluse kasutada ja muuta tarkvara.  Veel üks tuntud copyleft litsents on Free Art License. See oli tehtud Prantsusmaal 2000 aastal. See listents on enamasti pühendatud kunstitööde vabale jagamisele. Litsentsi loojad on advokaadid ja kunstnikud. Viimane versioon 1.3 oli tehtud 2007 aastal. Creative Commons on veel üks litsents vabaks tööde jagamiseks. 2002 aastast oli tehtud mitu erinevaid versioone, ning praegu kasutus...