К основному контенту

Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost (2. nädal)

USA kaitseministreeriumi poolt loodud ARPANET oli esimene andmepakette vahetav arvutivõrk. See ongi esimene Interneti eelkäija. Võrku loomiseks leping oli sõlmitud aastal 1968, esimesed arvutid olid ühendatud aasta hiljem, ning 1970. NCP (Network Control Program) protokoll oli esitatud. Võrku uuendati üha rohkem, ning 1975. see oli tunnistatud täiesti töövõimeliseks, kui see läbis DISA (Defense Information Systems Agency) teste. Kuigi ARPANET ei olnud kasutuses eriti kaua, see oli tõeline läbimurre IT ajaloos. Selle kasutamisest loobuti 1990. sest võrk oli aegunud. ARPANETi jaoks loodud protokollidest me saime IP (Internet Protocol), mille nimetuse kuulsid isegi need, kes on arvutitest ja ITst väga kaugel. Nii et ARPANET walked, so the Internet could run.

Minitel esitati Prantsusmaal aastal 1980. Alguses see oli vaid eksperimentaalne projekt, aga kaks aastat hiljem see oli esitatud "commercialy". Võrguteenus võimaldas kasutajatel sooritada e-oste, broneerida pileteid, otsida numbreid telefoni kataloogist ning lihtsalt chattida. Meenutab kaasaegset WWW, ehk World Wide Webi, kas ongi nii? Minitelis oli enam kui tuhat teenusi, mida me nüüd igapäevaselt kasutame veebis. Omal ajal Minitel oli kõige edukam võrguteenus enne WWW tulekut. Miniteli tööd katkestati lõplikult 30.06.2012, kuna see kaotas oma unikaalsust. 



Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Eric S. Raymond Hacker-HOWTO (10. nädal)

Esimene asi mis mulle meeldis ja tundus väga kasulik eriti programmeerimise algajate jaoks oli "Häkkeri Põhioskuste" esimene osa - "Õpi programmeerima". Selles osas Raymond kirjutas erinevatest programmeerimise keeltest, ning nende õppimise raskusest. Muidugi Internetis on palju infot selle kohta, aga "How To Become A Hacker" dokumentis see on kirjutatud lühidalt ja põhjalikult. Järgmised osad oli ka päris huvitavad ja kasulikud. Eriti meeldis et tekstis oli palju viiteid teistele platvormidele. "Staatus häkkerkultuuris" osa on minu meelest mõeldud juba "advanced" tasemel progejatele, aga oli ikka päris huvitav lugemine. "Häkkerid ja nohikud" tundus natuke veider ja nii öelda outdated. Tundub et see on ikka natuke stereotüüpiline, isegi siis kui paljud häkkerid ja üldiselt IT-inimesed võivad enda soovil kanda "nohiku" silti. 

Professionaal või käsitööline? (8. nädal)

IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi.  Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada.  Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas   on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele.  Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas. 

Arendus- ja ärimudelid (11. nädal)

Arendusmudel Red Hat pärineb Ameerikast ja tegeleb tarkvara arendusega Linux ning Fedora baasil. Praegu IBM omandab Red Hati. Arendus toimub agilise mudeli järgi, kasutatakse open source-i, ning soovitatav tulemus on saadud palju palju inimeste panusega. Red Hati lehel on ka mainitud küberkaitse. Sest et arendusega tegelevad paljud inimesed, võimalus märkata ja parandada vigu ja vältida probleeme kaitsega suureneb.  Ärimudel Nagu oli ka selle nädala teema Wikis kirjutatud, Red Hat pakkub  t ervikliku tugisüsteemi kindla kaubamärgi all. Red  Hati tarkvara ostja saab ligipääsu nende toetusmehhanismile ja valmis tarkvara müümise asemel, Red Hat kogub kasutajate panuseid projektisse ja müüb valmis toodet enda nime all. Red Hat samuti pakub tasulisi koolitusi enda tarkvara kasutajatele, et nad võiksid kasutada seda ise.