К основному контенту

Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost (2. nädal)

USA kaitseministreeriumi poolt loodud ARPANET oli esimene andmepakette vahetav arvutivõrk. See ongi esimene Interneti eelkäija. Võrku loomiseks leping oli sõlmitud aastal 1968, esimesed arvutid olid ühendatud aasta hiljem, ning 1970. NCP (Network Control Program) protokoll oli esitatud. Võrku uuendati üha rohkem, ning 1975. see oli tunnistatud täiesti töövõimeliseks, kui see läbis DISA (Defense Information Systems Agency) teste. Kuigi ARPANET ei olnud kasutuses eriti kaua, see oli tõeline läbimurre IT ajaloos. Selle kasutamisest loobuti 1990. sest võrk oli aegunud. ARPANETi jaoks loodud protokollidest me saime IP (Internet Protocol), mille nimetuse kuulsid isegi need, kes on arvutitest ja ITst väga kaugel. Nii et ARPANET walked, so the Internet could run.

Minitel esitati Prantsusmaal aastal 1980. Alguses see oli vaid eksperimentaalne projekt, aga kaks aastat hiljem see oli esitatud "commercialy". Võrguteenus võimaldas kasutajatel sooritada e-oste, broneerida pileteid, otsida numbreid telefoni kataloogist ning lihtsalt chattida. Meenutab kaasaegset WWW, ehk World Wide Webi, kas ongi nii? Minitelis oli enam kui tuhat teenusi, mida me nüüd igapäevaselt kasutame veebis. Omal ajal Minitel oli kõige edukam võrguteenus enne WWW tulekut. Miniteli tööd katkestati lõplikult 30.06.2012, kuna see kaotas oma unikaalsust. 



Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Professionaal või käsitööline? (8. nädal)

IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi.  Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada.  Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas   on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele.  Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas. 

IT-juhid (9. nädal)

Praegune Microsofti juht on Satya Nadela. Ta sai ärijuhiks aastal 2014, ning on kolmas Microsofti juht pärast Bill Gatesi ja Steve Ballmeri. Minu meelest tüüpiliselt ta on kas või suhtleja või treener. Tal oli päris raske elu ning Satya sai tõeliseks empaatiks. Tema pojal on halvatus ning ta on pime. Satya sai aru et ta võib aidata inimesi sarnase probleemidega ja nii tehti Seeing AI, Hearing AI, ning Microsoft Narrator. Empaatia on see mis paneb Nadelat tööle, seega tundub et ta on suhtleja.  Tartu Ülikooli mitte lõpetanud Markus Villig asutas 2013. aastal ettevõte nimega Taxify, mida me nüüd teame Bolt-ina. Esimene idee ja missioon oli ühendada kõiki Eesti ja Läti taksojuhisid ühel platvormil. 2013 aasta augustis platvorm hakkas töötama Tartus ja Tallinnas ning juba järgmisel aastal Bolt tuli Riiga ja Vilniusesse. Praegu takso tellimine on saadaval 30 riigis ja Bolt Food töötab 5 riigis. Ma ei saa kindlalt öelda milline juht on Markus Villig, kuna temast ei ole eriti palju inform...

Copyleft (7. nädal)

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft kasutamiseks oli loodud mitu litsentsi ning siin on kolm tuntumaid ja enim levinuid.  Esimene tuntud copyleft litsens oli GNU General Public License mida kirjutas Richard Stallman aastal 1989. Litsents arenes, ning praegu on samuti kasutusel. Seda kasutatakse vaba tarkvara jagamiseks. See annal võimaluse kasutada ja muuta tarkvara.  Veel üks tuntud copyleft litsents on Free Art License. See oli tehtud Prantsusmaal 2000 aastal. See listents on enamasti pühendatud kunstitööde vabale jagamisele. Litsentsi loojad on advokaadid ja kunstnikud. Viimane versioon 1.3 oli tehtud 2007 aastal. Creative Commons on veel üks litsents vabaks tööde jagamiseks. 2002 aastast oli tehtud mitu erinevaid versioone, ning praegu kasutus...