ITSPEA blogi

Veebis on kindlasti palju nii hea, kui ka paraku halva kasutatavuse näideid.  Üks suurepärase kasutatavusega leht on minu jaoks Spotify . Õpimine kuidas seda kasutada võtab vaid paar minutit. Isegi kui teed pausi kasutuses, switchid mõneks ajaks kas Apple Music või Tidal peale, kui tuled tagasi - kohe mäletad kuidas kasutada, nii et meeldejäävusega on samuti kõik korras. Et lisada laulu "lemmikutesse", on vaja teha vaid ühe kliki, samuti kõik kasutaja playlistid on ühes kohas, nii et võib öelda et Spotify on tõhus. Rahulolu Spotifyga on ka kõrge - see on juba kaua olnud esimene ja populaarseim teiste streaming rakenduste seos.  Üks halvemaid näideid on Aliexpress . Alustades sellest et kogu leht näeb kohutavalt välja. Muidugi leida sõna Search pole raske, aga et leida just seda toodet mida vaja on, on raskem, kuna erineva kolu on seal liiga palju. Tootekategooriaid on tuhat ja üks. Orienteeruda ja jätta meelde kus on sulle vajalik tootekategooria on keeruline. Minul isiklikul...

Arendusmudel Red Hat pärineb Ameerikast ja tegeleb tarkvara arendusega Linux ning Fedora baasil. Praegu IBM omandab Red Hati. Arendus toimub agilise mudeli järgi, kasutatakse open source-i, ning soovitatav tulemus on saadud palju palju inimeste panusega. Red Hati lehel on ka mainitud küberkaitse. Sest et arendusega tegelevad paljud inimesed, võimalus märkata ja parandada vigu ja vältida probleeme kaitsega suureneb.  Ärimudel Nagu oli ka selle nädala teema Wikis kirjutatud, Red Hat pakkub  t ervikliku tugisüsteemi kindla kaubamärgi all. Red  Hati tarkvara ostja saab ligipääsu nende toetusmehhanismile ja valmis tarkvara müümise asemel, Red Hat kogub kasutajate panuseid projektisse ja müüb valmis toodet enda nime all. Red Hat samuti pakub tasulisi koolitusi enda tarkvara kasutajatele, et nad võiksid kasutada seda ise.

Esimene asi mis mulle meeldis ja tundus väga kasulik eriti programmeerimise algajate jaoks oli "Häkkeri Põhioskuste" esimene osa - "Õpi programmeerima". Selles osas Raymond kirjutas erinevatest programmeerimise keeltest, ning nende õppimise raskusest. Muidugi Internetis on palju infot selle kohta, aga "How To Become A Hacker" dokumentis see on kirjutatud lühidalt ja põhjalikult. Järgmised osad oli ka päris huvitavad ja kasulikud. Eriti meeldis et tekstis oli palju viiteid teistele platvormidele. "Staatus häkkerkultuuris" osa on minu meelest mõeldud juba "advanced" tasemel progejatele, aga oli ikka päris huvitav lugemine. "Häkkerid ja nohikud" tundus natuke veider ja nii öelda outdated. Tundub et see on ikka natuke stereotüüpiline, isegi siis kui paljud häkkerid ja üldiselt IT-inimesed võivad enda soovil kanda "nohiku" silti. 

Praegune Microsofti juht on Satya Nadela. Ta sai ärijuhiks aastal 2014, ning on kolmas Microsofti juht pärast Bill Gatesi ja Steve Ballmeri. Minu meelest tüüpiliselt ta on kas või suhtleja või treener. Tal oli päris raske elu ning Satya sai tõeliseks empaatiks. Tema pojal on halvatus ning ta on pime. Satya sai aru et ta võib aidata inimesi sarnase probleemidega ja nii tehti Seeing AI, Hearing AI, ning Microsoft Narrator. Empaatia on see mis paneb Nadelat tööle, seega tundub et ta on suhtleja.  Tartu Ülikooli mitte lõpetanud Markus Villig asutas 2013. aastal ettevõte nimega Taxify, mida me nüüd teame Bolt-ina. Esimene idee ja missioon oli ühendada kõiki Eesti ja Läti taksojuhisid ühel platvormil. 2013 aasta augustis platvorm hakkas töötama Tartus ja Tallinnas ning juba järgmisel aastal Bolt tuli Riiga ja Vilniusesse. Praegu takso tellimine on saadaval 30 riigis ja Bolt Food töötab 5 riigis. Ma ei saa kindlalt öelda milline juht on Markus Villig, kuna temast ei ole eriti palju inform...

IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi.  Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada.  Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas   on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele.  Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas. 

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft kasutamiseks oli loodud mitu litsentsi ning siin on kolm tuntumaid ja enim levinuid.  Esimene tuntud copyleft litsens oli GNU General Public License mida kirjutas Richard Stallman aastal 1989. Litsents arenes, ning praegu on samuti kasutusel. Seda kasutatakse vaba tarkvara jagamiseks. See annal võimaluse kasutada ja muuta tarkvara.  Veel üks tuntud copyleft litsents on Free Art License. See oli tehtud Prantsusmaal 2000 aastal. See listents on enamasti pühendatud kunstitööde vabale jagamisele. Litsentsi loojad on advokaadid ja kunstnikud. Viimane versioon 1.3 oli tehtud 2007 aastal. Creative Commons on veel üks litsents vabaks tööde jagamiseks. 2002 aastast oli tehtud mitu erinevaid versioone, ning praegu kasutus...