К основному контенту

Teistmoodi IT (13. nädal)

iPhone kasutajana on ikka asju ja funktsioone millest ma ei teadnud varem, kuna minul ei olnud vajadust nende jaoks. 

Üks neist on näiteks VoiceOver. VoiceOver on ekraanilugeja, mis kirjeldab täpselt, mis toimub Apple seadme ekraanil. Tehnoloogia on kasutatud iPhone'is, iPadis, Macis, Apple Watchis, Apple TV-s või iPod touchis, nii et on lihtsam navigeerida kuulates. VoiceOver abiga saab uurida üksikasju piltidel olevate inimeste, teksti, tabeliandmete ja muude objektide kohta. VoiceOver võib kirjeldada ka inimese asukohta piltidel olevate objektide suhtes. VoiceOveri toimingud sünkroonitakse automaatselt kõigis seadmetes ja selle helitugevus reguleeritakse rääkimise ajal. Veel üheks eeliseks on see et kui lülitatakse taskulambi kogemata sisse, annab uus hoiatus teada, et see on sisse lülitatud. Selle nädala postituse kirjutamisel proovisin ka ise seda kasutada. See oli uus ja tundus alguses ebamugav, aga kui harjud sellega, olen kindel et aitab oma seadme kasutamisel.

Nii Apple, kui ka enamuses kaasaegsetes seadmetes on palju tugitehnoloogiaid paremaks kättesaadavuseks igaühe jaoks, mis arenevad iga päevaga vaid kiiremini!

Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Arendus- ja ärimudelid (11. nädal)

Arendusmudel Red Hat pärineb Ameerikast ja tegeleb tarkvara arendusega Linux ning Fedora baasil. Praegu IBM omandab Red Hati. Arendus toimub agilise mudeli järgi, kasutatakse open source-i, ning soovitatav tulemus on saadud palju palju inimeste panusega. Red Hati lehel on ka mainitud küberkaitse. Sest et arendusega tegelevad paljud inimesed, võimalus märkata ja parandada vigu ja vältida probleeme kaitsega suureneb.  Ärimudel Nagu oli ka selle nädala teema Wikis kirjutatud, Red Hat pakkub  t ervikliku tugisüsteemi kindla kaubamärgi all. Red  Hati tarkvara ostja saab ligipääsu nende toetusmehhanismile ja valmis tarkvara müümise asemel, Red Hat kogub kasutajate panuseid projektisse ja müüb valmis toodet enda nime all. Red Hat samuti pakub tasulisi koolitusi enda tarkvara kasutajatele, et nad võiksid kasutada seda ise.

Professionaal või käsitööline? (8. nädal)

IT-maailmas on "proffid" ning "käsitöölised". Kindlasti nendel kahel töötajate tüüpil on palju erinevusi.  Käsitöölise töö on teha sama asja palju korda. Muidugi selleks on vaja oskusi ja teadmisi, aga arendada valdkonnas ei ole kohustuslik. Professionaal on aga võimeline mõelda nii öelda "outside the box". Tema oskused on laiemad kui käsitöölisel ning edukaks edasijõudmiseks neid on vaja arendada.  Nagu oli kirjutatud kursuse lehel, IT-maailmas   on tähtsad ka suhtlemisoskused. Aga tundub et enamasti vaid professionaalide jaoks. Käsitööliste tegevus on sarnane konveieriga. Selleks ei ole vaja diskussioone kolleegidega ega oma ideede ettepanekut ülemusele.  Muidugi mõlemad tüübid on vajalikud, aga minu meelest tähtis on soov eneserealisatsiooniks, et saada tõeliseks professionaaliks oma valdkonnas. 

Copyleft (7. nädal)

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft kasutamiseks oli loodud mitu litsentsi ning siin on kolm tuntumaid ja enim levinuid.  Esimene tuntud copyleft litsens oli GNU General Public License mida kirjutas Richard Stallman aastal 1989. Litsents arenes, ning praegu on samuti kasutusel. Seda kasutatakse vaba tarkvara jagamiseks. See annal võimaluse kasutada ja muuta tarkvara.  Veel üks tuntud copyleft litsents on Free Art License. See oli tehtud Prantsusmaal 2000 aastal. See listents on enamasti pühendatud kunstitööde vabale jagamisele. Litsentsi loojad on advokaadid ja kunstnikud. Viimane versioon 1.3 oli tehtud 2007 aastal. Creative Commons on veel üks litsents vabaks tööde jagamiseks. 2002 aastast oli tehtud mitu erinevaid versioone, ning praegu kasutus...